MIS TOIMUB?

Avaleht >>> Valitsemine

Maavalitsus | Kohalikud omavalitsused | Viljandi Linnavalitsus | Riigiasutused | Riigikogu valimised | Vabariigi President
 

Valitsemine

Vaatamata väikesele asustustihedusele on maakonnas selgelt välja kujunenud suuremate asulate ja väikelinnade (tõmbekeskuste) võrk. Sellised tugeva tagamaaga asulad on Suure-Jaani, Võhma, Karksi-Nuia, Abja-Paluoja ja Mustla. Mõningat eraldiseisvust ja isoleeritust arvestades võib siia juurde lisada Mõisaküla, Kolga-Jaani ja Kõpu. Need elanikkonna jaoks teenindava funktsiooniga asulad on olnud ka ajalooliselt nende piirkondade keskusteks (kunagised kihelkonnakeskused).

Vastandina mitmele teisele Eesti maakonnakeskusele (nt Pärnu, Kohtla-Järve) puuduvad Viljandil kui suurel piirkondlikul keskusel satelliitlinnad. Küll on viimasel ajal muutunud Viljandi linna satelliitasulateks Ramsi, Viiratsi, Päri, Jämejala ja Vana-Võidu.
Kõik maakonna väikelinnad on suhteliselt iseseisvad ja satelliitlinnadega võrreldes väiksema mõjutatavusega. Seda võib pidada üheks olulisemaks maakonnakeskuse kasvu mõjutajaks. Viljandi kui maakonnakeskuse kõrgem arengutase ja kiirem protsesside toimumine võrreldes ülejäänud maakonnaga on kaasa toonud väga suure tagamaa olemasolu ja suure mõjuvõimu protsesside suunamisel kogu maakonnas.

Tõmbekeskus on linn või asula, mille esmane funktsioon on tagada ümbritsevate alade elanikele varustamine teenuste (nii kommerts- kui avalike) ja kaupadega. Keskuse funktsioonid on määratletud olemasoleva asukoha kättesaadavusega – keskuskoht on seotud klientidega, kes asetsevad (suhtelises) hajaasustuses. Suhteline tähendab siinkohal ka väiksemaid keskusi suuremate suhtes (nt Viljandi maakond võib olla Tallinna hajaasustus tagamaal).
Nii tõmbekeskuste kui ka mõjupiirkondade puhul on tegemist hierarhilisusega. Erinevate tasandite keskuste puhul on keskusteenuste kogum erinev.
Esmatasandi keskuse all mõeldakse mingi maa-asulate grupi keskust, mis on teatud piirkonna elanikele esmane tõmbekoht. Selles keskuses paikneb tavaliselt vähemalt kas raamatukogu, sidejaoskond, rahvamaja/külatuba, internetipunkt või kauplus.
Viljandi maakonnas on kokku 47 esmatasandi keskust koos mõjupiirkondadega. Järva maakonnast lisandub Võhma piirkonda Kahala ja Sagevere küla (Kabala vald, Järvamaa).
Teise tasandi ehk kohaliku keskuse all mõeldakse suuremat asulat, mis on enamasti tõmbekeskuseks mitme esmatasandi keskuse ja nende tagamaa elanikele. Seal paiknevad tavaliselt kool või lasteaed, kauplus, raamatukogu, rahvamaja, spordiväljak, sidejaoskond, perearst.
Teise tasandi keskusi on Viljandi maakonnas 14. Järva maakonnast lisanduvad Võhma teise tasandi mõjupiirkonda Kabala valla Villevere ja Ollepa külad. Praeguse administratiivjaotuse järgi on selle tasandi keskuse puhul tegemist enamasti vallakeskusega.
Kolmanda tasandi ehk piirkondlikuks keskuseks peetakse suuremat asulat, mis on tõmbekeskuseks omakorda mitmele teise tasandi piirkonnale. Selle tasandi keskustes peaks olema võimalik saada kõiki eelpool tabelis nimetatud teenuseid.
Kolmanda tasandi keskusi Viljandi maakonnas kokku on 7.

Asustus ja haldusjaotus
Neljanda tasandi keskuseks loetakse maakonnakeskust, mis teenindab kogu maakonda. Mõningate teenuste osas ületab teeninduspiirkond maakonnapiire (kultuur, haridus, teenindus, kaubandus, rahvusvahelised suhted jt). On tõmbekeskuseks kõigile eelnevate tasandite keskuste ja nende tagamaade elanikele ning osale Järva maakonna Kabala vallast. Viljandi näol on tegemist tugeva maakonnakeskusega.
Endiselt on säilinud maakonnas vajadus suuremate ja tugevamate omavalitsuste järele, sest üheks tähtsamaks teguriks, mis annab omavalitsusüksusele arengueelise, on inimpotentsiaal. Keskused, mis omavad suuremat tagamaad (mõjupiirkonda), mille territooriumil elab arvuliselt rohkem inimesi, on ka paremini arenenud.
Kohaliku omavalitsuse haldusreformi eesmärgiks oleks luua omavalitsused, mis suudaksid täita oma funktsioone selliselt, et oleks tagatud piirkonna sotsiaalne areng ja pidev majanduskasv. Reform peaks lähtuma sellest, et tekiksid võimalikult võrdsete elanike arvuga ja ressurssidega kohalikud omavalitsused, mis vastaksid oma tegelikele tagamaadele ning oleksid haldussuutlikud.
VIITED