MIS TOIMUB?

Avaleht >>> Loodus

Fotogalerii | Soomaa Rahvuspark | Soomaa kaart | Soomaa.com | Võrtsjärv | Viljandi loomade varjupaik
 

Loodus

Suur osa Viljandimaast paikneb maalilisel Sakala kõrgustikul, millesse lõikuvad sügavad ürgorud, neist tuntuimad ja kauneimad on Viljandi ja Karksi.

Maakonna idaosas asub Eesti suurim siseveekogu Võrtsjärv, soised metsad ja roostikud.

Lääneossa jääb suurte jõgede ja ulatuslike soode maa, põhja pool, Kolga-Jaanis võib näha omapärast vooremaastikku.

Kõrgeim punkt merepinnast: 146 m Rutu mägi

Maakonna metsasus on 46,7% (2012. a). Metsarikkamad on Edela- ja Kirde-Viljandimaa. Puuliikidest moodustavad enamuse mänd ja kask, vähem leidub kuuske.

Loomad: 2004. a.  loendati järgmisi ulukeid:   põder – 950, punahirv – 40, metskits – 3650, metssiga – 1000, karu – 25, hunt – 8, ilves – 46, kobras –1100

Sademed: ca 733 mm aastas

Maavarad: liiv, kruus, savi, turvas

Statistikaameti 2012. a. andmetel moodustavad umbes 15% maakonna pindalast kaitstavad alad.
Loodusväärtuste hoidmiseks on Viljandimaale loodud 26 kaitseala, neli hoiuala ja 84 püsielupaika. Kaitse alla on võetud 14 parki, millele lisandub viis parki kaitsealade koosseisus. Kaitstava looduse üksikobjektidena on Viljandimaal kaitse all 27 põlispuud, 11 puudegruppi, 24 rahnu, rändrahnu ja kivi ning 11 koobast, paljandit ja allikat.

Kaitsealadest suurim – Soomaa Rahvuspark (370 km²) – asutati 1993. a. Eesti suuremate soode, lamminiitude ja metsade kaitseks. Navesti, Halliste ja Raudna jõe vesikonnas paiknevad Kuresoo, Valgeraba, Öördi ja Kikepera soo ning Halliste puisniit. Kevadiste üleujutuste ajal võib Soomaal veetase tõusta üle viie meetri. Looduse ja asendi omapärast tingitud regulaarset suurvett kutsuvad kohalikud inimesed viiendaks aastaajaks.

Madalalapõhjalise ja suhteliselt madalate kallastega Võrtsjärves (pindala 270 km²) elutseb 36 liiki kalu, sealhulgas haug, koha, latikas. Angerja looduslikku populatsiooni on järves igal aastal püütud tillukeste klaasangerjate vettelaskmisega täiendada, tänu millele on Võrtsjärv kuulus ka kui Euroopa suurim looduslik angerjakasvandus.

VIITED